Naised teavad ammu üht universumi põhiseadust: iga eduloo taga ei ole mitte üks, vaid mitu naist. Vähemalt üks neist on see, kes ütleb: “Kuule, teeme ära!” Ja teine on see, kes ilmub välja nii, et tal on kotis juba prototüüp ja kolm ideed lisaks. Täna kirjutan oma elu kahest geniaalsest sõbrannast – Riina ja Enely. …
Naised teavad ammu üht universumi põhiseadust: iga eduloo taga ei ole mitte üks, vaid mitu naist. Vähemalt üks neist on see, kes ütleb: “Kuule, teeme ära!” Ja teine on see, kes ilmub välja nii, et tal on kotis juba prototüüp ja kolm ideed lisaks.
Täna kirjutan oma elu kahest geniaalsest sõbrannast – Riina ja Enely.
Lilleaas ja mesilased
Riinaga oleme olnud nagu sukk ja saabas. Sõna otseses mõttes. Käisime alates 1,5-aastaselt ühes lastesõimes, istusime koos potil (jah, ka see on sõprus), läksime koos kooli ja istusime kuni gümnaasiumi lõpuni ka üksteise taga pingis. Jagasime rõõme, muresid, saladusi ja kõike seda, mida inimesed hiljem teraapias lahti harutavad.
Riinal on kaks poega, minul kaks tütart. Ja siis läks elu nii, et mina õppisin mesindust ja Riina pere ostis Kesk-Eestisse lilleaasa. Aas õitses ja õilmitses, aga tekitas Riina abikaasale ühe ootamatu “hobina” heinaniitmise sõltuvuse. Nimelt tekkis tal kange himu pikk mahlakas hein maha niita – ja seda korduvalt suve jooksul.
Riina ei olnud abikaasa liigsest töökusest ülemäära vaimustuses. Ühel hetkel asja arutades jõudis meile mõlemale kohale täiesti loogiline mõte: kui sul on suur lilleaas, mille servas on metsvaarikad ja pärnad, siis sinna tuleks tuua mesilased. Kui idee oli küps, esitlesime abikaasale loodusliku korje ja biosfääri (putukate elukeskkonna) kaitsmise projekti. Projekt tähendas automaatselt, et traktoriga niitma saab minna ainult üks kord suve jooksul – ja sedagi alles augusti alguses. Plaan töötas!
2025. aasta kevadel tõingi Olustverest neli uut mesilasperet Karjaküla lilleaasale. Tulemuseks oli augustiks keskmiselt 100 kg kaanetatud mett mesilaspere kohta. Kui karu poleks ühe pere saaki nahka pistnud, oleks tulemus veelgi suurem olnud. Ja Riinale tekkis võimalus viia abikaasa heinaniitmise asemel hoopis Pärnusse randa.
36 tundi ööpäevas
Teine geniaalne sõbranna on Enely, keda kohtasin Olustveres mesindust õppides. Enely kasvatab nelja last, on kohalik kokk, logistik, küünetehnik, rahvatantsija, mesinik ja peab veel umbes kümmet erinevat ametit, hingehoid ja teraapia sealhulgas. Selle kõige kõrval on ta koos abikaasaga mängleva kergusega remontinud vana talumaja.
Kui mesindusõppe tunnid õhtul kell 18.00 lõppesid, kimas Enely koju, koristas ära maja ja tegi kõigile ka järgmise päeva toidu valmis. Olles kell 02.00 magama saanud, jõudis ta alati 08.00-ks kooli. Kõrvalt vaadates tekib küsimus, kas ta üldse magab või laeb end öösiti USB-kaabliga. Pole olemas tööd, millega Enely hakkama ei saaks.
Kui Olustveres Valmar pani meid mõtlema, millised võiksid olla uued ja toredad mee või meesaaduste tooted, hakkasime köögis nuputama igasuguseid võideid, mökse, jahusid ja kreeme. Meil olid ideed, meil oli mesi ja meil oli Enely, mis tähendab, et varsti oli meil ka lahendus.
Enely mõtles kodus veel edasi ja saabus ühel päeval kooli mee ja mandlijahu pallidega. Need viisid kõigil keele alla.
Kreemjas mesi segatuna külmkuivatatud marjapuruga annab mõnusa maitsekoosluse: marjade hapukus tasakaalustab mee magususe. Ja kui lisada kooslusesse mandlijahu (või maapähklijahu), on tulemuseks tervislik ja energiarikas amps.
Täna tellivad neid Enely käest laatades kohalikud naised ja minu käest sportlased.
Tegemist on tõelise hitt-tootega, sest tegemine on megalihtne, tulemus on kauapüsiv ja sobib meie pimedavõitu talvesse energiat ja rõõmu tooma väga hästi.
Näete siis, kuidas on inimese ellu tarvis geniaalseid sõbrannasid!
Mee ja mandlijahu pallide retsept
Kliki lingil 👆
