Karjaküla mesilaste korjemaad – Järvamaa suve palett
Järvamaa südames, Karjaküla põldude, metsaservade ja niitude vahel, asub üks meie mesilaste mitmekesisemaid korjealasid. Siin kohtuvad põllumajanduslikud kultuurtaimed ja looduslikud õitsejad, moodustades harmoonilise ökosüsteemi, kus mesilased leiavad toitu kogu suve vältel.
DNA-analüüs näitab, et Karjaküla mesi koosneb peamiselt liblikõieliste (Fabaceae) nektarist – eeskätt ristikust (Trifolium), mis annab ligi 39% kogu korjest. Nende seas on nii punane ristik (Trifolium pratense) kui valge ristik (Trifolium repens), mille õitest kogutud mesi on õrna lillelõhnaga, hele ja pehme maitsega.
Teine peamine korjetaim on vaarikas (Rubus), mille osakaal Karjaküla mees ulatub 16%-ni. Vaarikas lisab siidist tekstuuri ja hapukust, mis on selgelt maitses tunda. Metsikud ristõielised, mis õitsevad kevadsuvel, annavad meele kergelt vürtsika järelmaitse.
Märkimisväärse osa korjest moodustab angervaks (Filipendula ulmaria). Lisaks rikastavad Karjaküla mee aroomi ja maitset lepad, pajud, sarapuud, karikakrad, kuldvitsad ja võililled; metsaaluste kanarbikud ja mustikate õied lisavad meele tumedamat värvust.
Karjaküla mesi on ehe näide Eesti polüfloorsest meest, sisaldades nektarikorjet paljudelt erinevatelt looduslikelt õitsejatelt, sealhulgas tulikalistelt (Ranunculales) ja huulõielistelt (Lamiaceae) – näiteks pärnad ja mündilised, mis rikastavad mee maitset ja aroomi.
Järvamaal Karjakülas on mesilaste paradiis: varakevadest hilise suveni leidub siin looduslikke õietolmu- ja nektariallikaid, mis on mesilastele väärtuslikuks toitaineks ning millest nad valmistavad kuldse, aromaatse ja tasakaalus mee.
Spithami ja Peraküla korjemaad – Lääne-Eesti ranniku nektarimaa
Lääne-Eesti loodus on rikkalik ja mitmekülgne, kuid Spithami kant on eriline – siin ei tule midagi kergelt. Mets, meri ja tuuled kohtuvad Loode-Eesti randades, kus kidurad männimetsad vahelduvad lopsakate metsvaarika-, mustika-, pohla- ja kanarbikuväljadega. Just selles keskkonnas töötavad meie mesilased, korjates nektarit ja õietolmu nii metsadest kui niitudelt.
DNA-analüüs näitab, et Spithami–Peraküla mesi on marjane ja metsaline, kus domineerib metsvaarikas (Rubus) – ligi 19% kogu korjest. Vaarikas annab meele iseloomuliku marjase lõhna ja maitse, mis meenutab suve keskpaika männimetsa ja kadakaväljade vahel.
Olulisel kohal on ka angervaks (Filipendula ulmaria), mis moodustab ligikaudu 14% kogu korjest. Angervaks õitseb Peraküla niisketel aladel ja annab meele peene, aromaatse noodi. Tähelepanuväärne on ka paakspuu (Frangula alnus), mille väikesed, ent nektaririkkad õied õitsevad metsaservades ja niisketel aladel, lisades meele tummist värvust, siidist tekstuuri ja metsalist sügavust.
Rannikualadele omaselt leidub siin ka kanarbikulisi (Ericaceae) – eeskätt pohl (Vaccinium vitis-idaea) ja mustikas (Vaccinium myrtillus), kokku ligi 11% korjest. Need taimed annavad meele tumedama varjundi, mis eristab Spithami mett sisemaa meedest.
Olulisel kohal on ka harilik kurereha (Geum urbanum), mille osakaal on umbes 6%. See lisab meele mahedat ürdisust ja maalähedast tämbrit, mis on omane Läänemaa metsaniitudele. Pajud (Salix) moodustavad umbes 5% kogu korjest, andes kevadel esimese rikkaliku nektarivoo, samal ajal kui ristik (Trifolium, 7%) lisab meele suvise noodi.
Väiksemates kogustes leidub veel sarapuid ja leppi (Fagales), huulõielisi (Lamiaceae), nelgilisi (Caryophyllales) ning teisi metsiku looduse õitsejaid, mis rikastavad meele värvitooni, maitsenüansse ja mineraalsust.
Spithami ja Peraküla mesi on tõeline Läänemaa rannikupeegel – selles on tunda metsikut loodust, mereõhu värskust ja suvise niidu õrnu õisi.
Rae valla korjemaad – ristikulõhnaline tasandik
Rae valla korjemaad asuvad viljakal Põhja-Eesti tasandikul, kus avarad põllud ja niidud vahelduvad kraavikallaste ja metsatukkadega. Kevadest sügiseni on see maastik täis õisi, mis loovad mesilastele ühe kõige rikkalikuma nektarivoo kogu Harjumaal.
DNA-analüüs näitab, et Rae valla mesi on selgelt ristikupõhine. Ristik (Trifolium) moodustab koguni 60% kogu korjest, millest punane ristik (Trifolium pratense) annab 5% ja valge ristik (Trifolium repens) umbes 20%. Need ristikuliigid annavad meele selge lillelise iseloomu, õrna kreemja tekstuuri ja kuldse tooni.
Lisaks ristikule leidub väiksemas koguses teisi liblikõielisi, näiteks mesikas (Melilotus albus), mis toob meele kerge vanilje ja heina noodi. Kevadsuvisel ajal koguvad mesilased palju nektarit ka nõgeselehiselt karulaugult (Aegopodium podagraria) ja angervaksalt (Filipendula ulmaria), mis mõlemad lisavad meele värskust ja aromaatsust.
Väiksemates kogustes leidub veel mitmekesine valik niidu- ja metsaõitsejaid, mis annavad meele sügavust ja nüansse – võililled, karikakrad ja kuldvitsad, samuti pajud ja lepalised, huulõielised (Lamiaceae), mündid ja salveid.
Ristikud ja mesikas annavad magususe ja kreemisuse, mis teeb Rae valla meest erakordselt pehme ja tasakaalustatud mee. Rae valla mesi on ehe Eesti maastiku peegeldus – kevadise õie ja suvise valguse ühendus ühes purgis.
